375 lk,
Postimehe Kirjastus, 2022.
See on Laura ja Massimo lugu. Üks jahib ja teine on saak (pigem küll kinnisidee). Kummaliselt alanud armulugu muutub päev-päevalt kirglikumaks. Kuidagi liiga kirglikuks. Mulle näib, et loo jutustamisest isegi olulisem on lugejale erootiliste elamuste pakkumine, sest seda on palju, väga palju. Lugesin kuskilt, et autorile oli eeskujuks "Viiskümmend halli varjundit". Minul võrdlusmoment puudub, sest "Varjundite" triloogiat lugenud ei ole, näinud vaid filmi. "365 päeva" on ka tegelikult triloogia esimene raamat ja sellest on ka film tehtud. Kõigist kolmest osast, kuigi internetile tuginedes läheb lugu teises ja kolmandas filmis raamatust väga erinevaks. Kuna Covid-19 sundis mind koduseks, vaatasin ka filmid ära. Raamat oli parem. Ehk mul lihtsalt ei olnud põnev, kuna enamus juhtunust oli teada. Esimeses osas oli erinevusi siiski vähe, lõpp küll veidi teissugune. Samas, teist ja kolmandat ma ette ei teadnud, aga ikka teab mis huvitav polnud.
Tulles nüüd raamatu juurde tagasi, siis kuidagi kiiresti käis armumine. Laura justkui ei võidelnudki eriti vastu, pigem mõnda aega mängis mehega. Loo juures häiris mind muidugi, kuidas Massimo kõike kontrollis ja naist iluasjakesena pidas, samas häiris veel rohkem Laura leplikkus ja see, kui kergesti talle uus elu meeldima hakkas. Aga kui kauaks? Või oli kõik teesklus?
Lugemine läks iseenesest kiirelt, selline lihtsam lugemine. Minul oli kuidagi raske samastuda, nii erinev lugu ja minust nii erinevad peategelased. Rohkelt põnevust ja erootikat pakkuv raamat. Kellele sellised meeldivad, võib jääda teise ja kolmanda osa tõlkeid ootama või lugeda inglise (või kasvõi poola) keeles.
Kommentaarid
Postita kommentaar