303 lk,
Pegasus, 2022.
Tõlkija Raili Puskar
Tegemist on järjega raamatule "Ei iial enam". Autor ei olnud väidetavalt plaaninud järge kirjutada, aga tegi seda lugejate pealekäimisel. Mina ei kurda. Sai juba tuttavate tegelastega tuttavaks ning mõned õhku jäänud küsimused said vastused.
Kui esimene raamat oli jutustatud vaid läbi Lily silmade, siis seekord rääkisid Lily ja Atlas vaheldumisi. Sai selgeks palju ka Atlase mineviku kohta. Üht-teist oli küll etteaimatav, näiteks aimasin kohe, kes võis Atlase restoranides vandaalitseda (see ei olnud kuidagi seotud Lily armukadeda eksmehe Ryle´iga). Üht-teist oli sellist, mida lugejana lootsin, et juhtus ja juhtuski. Jällegi väga mõnus lugemine, kus läbi ladusa keele oli käsitletud tegelikult väga keerulisi teemasid. Kuidas alustada uut elu peale vägivaldset suhet? Kuidas säilitada normaalne suhtlus ja isiklik elu, kui eksabikaasaga on ühine laps? Miks on nii raske vägivaldsest suhtest välja astuda? Miks osad vanemad oma lastest ei hooli ja kohtlevad neid üleliigsetena?
Arvan, et ma sellele raamatule isegi ei oota enam järge. Lugu sai punkti ja siit edasiminemine oleks rahalõhnaline. Mõlemad osad ju New York Times´i bestsellerite nimekirjas, üle maailma müüdud tohutult palju eksemplare.
Kokkuvõttes väga meeldis ja soovitan kõigile, keda mainitud teemad kõnetavad, aga kes ei taha lugeda samas väga masendavat raamatut.
Kommentaarid
Postita kommentaar