Colleen Hoover "Ei iial enam"

335 lk,

Pegasus, 2017.

Tõlkija Pilleke Laarmann




Algul justkui ilus armastuslugu. Küll kaks täiesti erinevat inimest, kuid ometi ilus armastus. Aga nagu raamatu tagakaanel öeldakse, siis ehk liiga ilus, et tõsi olla? Mõlemad, nii lillepoodi pidav Lily kui alustav neurokirurg Ryle, on edukad inimesed, kuid mõlemal on minevik, mis tuleb "kummitama", aga erineval viisil. Kas armastus võidab kõik? Milline armastus võidab, kas kirglik ja ootamatult alanu või minevikust esile kerkinu? Tegevus toimub Bostonis. Sellel linnal on peategelaste jaoks väga oluline roll, mõne jaoks kehastab see isegi lapsepõlveunistust - kohta, kus kõik on parem. Naispeategelase lapsepõlv tuleb siin sisse väga huvitavalt: Lily loeb oma päevikut ehk täpsemalt saatmata kirju kuulsale saatejuhile Ellen DeGeneres´ile.
Mina rikkusin kohe alguses oma lugemiselamuse ära sellega, et lugesin läbi raamatu järje tagakaane. Seal oli kirjas, et lugu algab sealt, kust see eelmises osas pooleli jäi ja muidugi oli seal märgitud ka, kus see pooleli jääb. Ehk et kui te võtate raamatukogust mõlemad osad korraga, aga ei taha põnevust rikkuda, siis pange teine osa kohe kaugele ära. Õnneks ei tule kaua oodata, sest kui vähegi vaba aega on, siis läheb lugemine lennates. Hästi mõnus ja ladus lugemine on. Saan täitsa aru, miks seda raamatut on nii palju loetud ja miks on see jõudnud ka TikTokis populaarsete raamatute hulka. Selline kergem lugemine, aga samas käsitletakse raskeid teemasid ja lugeja saab kogeda erinevaid emotsioone. Armastuslugu küll, aga mitte liiga läila ega etteennustatav. Mina lugesin selle päevaga läbi. Eks oma osa oli ka sellel, et seekord oli mul aega. Samas oli lugu nii haarav, et oleksin ilmselt unetundidest lisa võtnud, kui oleks vaja läinud.

Postitus raamatu järjeloost on siin: Kõik algab meist

Kommentaarid