256 lk; 2016, Pegasus
Võtsin vahelduseks käsile ühe krimka, veidi lihtsamat meelelahutust. Pealegi ma ju tahtsin selle väljakutse raames tutvuda võimalikult paljude erinevate kirjanike ja žanridega.
"Minu esimene mõrv" on Leena Lehtolaineni esimene raamat, kus noor uurija Maria Kallio asub lahendama ühe kunagise tuttava mõrva. Ta mõrvati tema enda suvilas, kuhu oli kutsutud seitse koorikaaslast, kellest saavadki peamised kahtlusalused. Krimkade puhul on tegelikult üsna raske ülevaadet kirjutada, ei taha ju teiste lugemiselamust rikkuda ega põnevust kuidagi vähendada.
Marial on mõrvajuurdlust läbi viia selles suhtes keeruline, et ta tunneb varasemast nii tapetut kui kahtlusaluseid ja mõnikord on raske juurdluse ja mõnusa suhtluse vahele piiri seada. Nii ta lasebki mingil määral end korraks eksiteele viia. Mõnus suhtlus saab aga koheselt lõpu seal, kus hakkavad ilmnema nii kindlad tõendid, mille vastu pole võimalik vaielda ja kurjategija saab siiski kinni võetud.
Mõrvajuurdluse kõrval võitleb Maria iseenda identiteedikriisiga. Ta on politseis töötanud ka varem, siis juurat õppima läinud, nüüd jälle ajutiselt (või kas ikka ajutiselt) jälle politseisse tagasi ning tegelikult pole päris kindel, mida ta edasi teha tahab. Selgus ei saabu ka raamatu lõpuks. Arvestades aga, et tegemist on sarja esimese raamatuga ning Maria Kallio lahendab mõrvalugusid veel päris mitmes loos, võib arvata, et ta otsustas ikka politseisse edasi tööle jääda.
Krimkade puhul on oluline, et põnevus säiliks lõpuni. Ikka väga pikalt polnud mul aimugi, kes see kurjategija siis olla võiks. Lõpupoole hakkas aga järjest enam tunduma, et pealtnäha kõige süütuma ja toredama inimese sees peidab end külmavereline mõrvar ning kõige loogilisemad ja ilmsemad kahtlusalused osutuvad süütuteks ning nende kahtlasena tundunud käitumisel on hoopis muud põhjused.
Üldiselt mulle raamat meeldis. Oli põnevust, oli ladusat juttu. Keerulisemate ja sügavamate teoste vahele on päris hea selliseid meelelahutuslikumaid lugeda. Mis aga mulle ei meeldinud, on raamatu kehv köide. Lugu see ei muuda, aga ei tahaks lugedes pidevalt muretseda, et raamat laguneb kohe-kohe ära.
Kommentaarid
Postita kommentaar