Stieg Larsson "Tüdruk, kes mängis tulega"

608 lk; 2015, Varrak.

Millenniumi-triloogia teine raamat läheb edasi sealt, kust esimene pooleli jäi. Esialgu elavad Mikael ja Lisbeth rahulikult oma tavapärast elu. Eraldi, sest Lisbeth otsustas meest enda elust välja lõigata. Kui Lisbethist saab ootamatult kolmikmõrva põhiline kahtlusalune, tunneb Mikael vajadust tõde välja selgitada, sest tüdruku süüd ta ei usu. Lisbethil on sama eesmärk, aga tema jaoks teeb asja keerulisemaks see, et ta peab end ka samal ajal varjama.
Kui sarja esimeses osas näis peategelane olevat pigem Mikael, siis teises jaos on selleks rohkem Lisbeth. Nagu arvata võis, tuleb tema minevik päevavalgele, selgub tema eraklikkuse ja umbusklikkuse põhjus, tema vaimuhaiglas viibimise põhjus ning saab selgeks, mida tähendab Kõik Halb. Väga traagiline minevik, vaene tüdruk, kes selle kõik on pidanud läbi elama. Kuigi alati ei ole tegemist ideaalselt seadusekuuleka naisterahvaga, usun, et suur osa lugejatest tunneb talle pigem kaasa ja on tema poolt. Olgem ausad, tema vastased on veel hullemad tegelased, jõhkramad ja enamasti omakasu peal väljas. Või lihtsalt pimesi käsutäitjad. Samas on ka nende puhul tihti tegemist mingil põhjusel rikutud psüühikaga inimestega.
Kuigi ma olin arvanud, et Lisbethi minevikust selgub palju, ei osanud ma ometi arvata, mis täpselt välja tuleb. Ehk et põnevus säilis lõpuni ja oli päris mitu kohta, kus mul jäi põhimõtteliselt suu lahti mingit uut infokildu lugedes - nii ootamatult tuli see.
Mind ajab muidugi endiselt närvi see, kuidas ma sellesse loosse nii sisse lähen, et tahan muudkui edasi ja edasi lugeda. Hea, et veel talvine aeg ja paari päeva eest tabanud külmetus annab põhjust rahulikumalt võtta. Siit tuleb ka raamatu suure populaarsuse põhjus, see lihtsalt haarab lugejat jäägitult. Olen päris kindel, et kes on juba esimese osa kätte võtnud ja läbi lugenud, see ei suuda peatuda enne kui ta on lõpetanud kolmanda.

Kommentaarid