424 lk; 2002, Eesti Raamat
Tegemist on 19. sajandil toimunud rootslaste ulatuslikku väljarännet käsitleva tetraloogia esimese raamatuga. Peategelasteks on Ljuderi kihelkonnast välja rännanud talupered ja muud tegelased. Teoses on erinevate väljarändamiseni viinud sündmuste ja teekonna kirjeldamisel suurt tähelepanu pööratud ka tegelaste sisemisele mõttemaailmale.
Teose tegevus toimub küll ammu-ammu, aga sellega on võimalik samastuda ka praegu. On ju tänapäevalgi palju inimesi, kes kas siis häda sunnil või lihtsalt paremat elu otsides kodumaa selja taha jätavad. Erinevus seisneb küll selles, et tollal polnud esiteks rännusihtkoha kohta enne minekut võimalik saada kuigi palju infot, nii et teatud mõttes sukelduti tundmatusse. Praegu on lihtne - löö internet lahti või suhtle tuttavatega ning infot kui palju. Pealegi oli tollal väljarännuotsus sageli ka lõplik otsus. Reisimine oli väga kulukas, samas ka ohtlik ja võttis tohutult palju aega. Praegu on selles suhtes palju lihtsam, et lennupiletid ei maksa teab mis palju ning liiklus on tihe ja kiire, lihtsalt osta piletid ja sõida.
Peategelaste näol antakse raamatus üsna korralik läbilõige väljarändajatest. Karl Oskar, Kristina ja nende lapsed oli näide taluperest, mis oli olnud aastaid sunnitud ikaldustega toime tulema ning jõudsid tõdemuseni, et isegi ränga tööga nad ei saa Rootsis hakkama. Nad ei lootnudki, et keegi midagi kandikul kätte toob ning olles valmis uuel kodumaal tööd rabama samapalju kui endises kodutalus, tahtsid nad lihtsalt paremaid looduslikke võimalusi ja rohkem maad. Danjeli pere ja Ulrika olid näide inimestest, kes kodumaal olid mingil põhjusel sattunud ebasoosingusse ning nad tahtsid minna kuhugi, kus saaksid otsast alustada. Sarnane põhjus oli tegelikult Arvidil. Robert oli aga hea näide seiklejast. Muidugi lootis temagi Ameerikas paremini elada, aga temas oli seda nooruse uljust ja seiklejaverd veidi rohkem. Polnud ju pereinimene. Elini näol oli tegemist pigem sõnakuuleliku tütrega ja jäi mulje, et temal erilisi ootusi ega lootusi polnudki. Küll olid need tema emal, kes lootis tütrele jõukat abikaasat.
Raamat on kohati isegi lustakas ning seda on mõnus lugeda. Aga see on ka kurb. Olud olid sellised. Surm oli loomulik osa elust ja seda juhtus palju. Ka reisil. Eks enam kui kahe kuuga juhtubki igasugu asju ning kuna meditsiin polnud tollal teab mis heal tasemel, siis päris kõik reisijad uuele mandrile ei jõudnudki.
Mina lugesin seda raamatut päris kaua. Sellest ma siiski ei järeldaks, et tegemist oleks olnud halva või igava raamatuga, pigem oli tegemist palju ja ei leidnud aega. See pole ka raamat, mida oleks lihtne mängivate laste või muude tegevuste kõrvalt lugeda. Pigem vajab see rahu ja vaikust ning võimalust süveneda. Ma siiski tahan ette võtta ka tetraloogia ülejäänud osad. Millal täpselt, eks seda on näha.
Kommentaarid
Postita kommentaar