Heli Künnapas "Ütlemata sõnad"

256 lk

Heli Kirjastus, 2016.



See raamat kutsus lugema oma kaanepildiga. Loodusfotograafiahuvilisena võlusid mind veeäärsed kõrrelised ja tähistaevas ning pruun-sinine värvigamma tegelikult juba siis, kui raamat ilmus. Mingil põhjusel oli see seni lugemata. Jah, ma ei ole sihtgrupp, aga kummaline või mitte - mulle meeldib aeg-ajalt noortekaid lugeda. Tegelikult on neis tihti palju, mis paneb mõtlema, tõsiseid teemasid. Samas on lugeda lihtne. Nii oli ka selle raamatu puhul. Alustasin õhtul, poole öö ajal läksin magama ja hommikul lugesin lõpuni.
Teose peategelased ei ole osa nn massist, vaid mõlemad on omamoodi erilised. Nn hea tüdruku Maria ja "paha poisi" Joeli armastuslugu teeb läbi mitmeid keerdkäike. Aeg- ajalt tundub, nagu nad olekski liiga erinevad, et võiks midagi välja tulla, ometi on nad tegelikult väga sarnased. Raamatus on suuri tundeid, pisaraid, mõnuaineid, kuritegevust. Lihtne lugemine, põnevust jagub lõpuni. Lõpp justkui oleks lõpp, aga tegelikult jääb lahtisi otsi küll.
Kuna sellel raamatu ostsin endale soodusmüügi ajal koju, siis on mul hea võimalus tsiteerida lõpetuseks kirjaniku poolt kirjutatud pühendust: " Oskust õigel hetkel õigeid sõnu välja öelda!" Ma arvan, et me kõik vajame seda.

Kommentaarid