Maja Lunde "Mesilaste ajalugu"

 464 lk

Rahva Raamatu kirjastus, 2019.



Kuigi nimest võiks seda arvata, ei ole tegemist päris mesilaste ajalooga, vaid "hoiatusromaaniga elust ilma mesilasteta", nagu on kirjas ka raamatu kaanel. Mulle väga meeldis. Küllap on oma osa nii sellel, et alustasin eelmisel aastal isegi mesilaste pidamist kui ka sellel, et minu jaoks on keskkonnateemad väga olulised ja valutan ka ise südant tarbimisühiskonna mõjude pärast. Oli kuidagi lihtne suhestuda. Lugu jutustatakse läbi kolme erineval ajastul elava tegelase silmade läbi. Esmalt ei näi nad justkui seotud olevat, kuid alles raamatu lõpus selgub, et on ja kuidas on. Oli nii rõõmsaid hetki kui ka kurbust. Paar korda sa naerda ka, kuigi pigem on tegemist ikkagi tõsise raamatuga.

Mulle meeldis teoses nii ladus keel kui ka tegelikult lugu ise. Kui üldse midagi häirivat välja tuua, siis see, et raamatu järgi kadusid tolmeldavad putukad juba enne 2010. aastat, kuid meie oleme juba aastas 2023 ning hetkel on nad veel täiesti olemas. Aga see on vaid natuke segadust tekitav pisiasi.

Minu jaoks on üks olulisi hea raamatu kriteeriume see, et lugu haarab endasse nii, et raske on pooleli jätta. Kui mul oleks ajaliselt olnud võimalik raamat kohe järjest läbi lugeda, oleksin seda teinud. Soovitan seda raamatut kõigile, keda kõnetab keskkonnatemaatika ja tegelikult ka neile, keda ei kõneta - ehk pärast lugemist juba kõnetab.

Kommentaarid